Valmistu sünnitusjärgseks perioodiks

Mis on sünnitusjärgne periood?

Sünnitusjärgseks perioodiks peetakse umbes kuute nädalat pärast lapse sündi, mil naise keha saavutab taas raseduseelse seisundi. See on keerukas hormonaalsete kõikumiste ja emotsionaalsete tormide aeg, millega võivad kaasneda füüsilised muutused. On aeg õppida tundma seda väikest inimest, kes on sinu ellu tulnud. See võib sinu jaoks tunduda väga raske, mis on loomulik. Mõne vastse ema jaoks mööduvad esimesed kuus nädalat vägagi leebelt ja ta imestab, mis sünnitusjärgsest perioodist käib jutt. Mõned naised jälle väidavad, et neil oli sünnitusjärgse perioodi kohta liiga vähe teavet ja nad meenutavad seda väga keerulise ajana. Seepärast tasub teada, mis sind ees võib oodata.

Emotsioonid sünnitusjärgsel perioodil

Sel perioodil koged äärmuslikke emotsioone, kuid ei tohi unustada, et ka sina ise oled sama oluline kui sinu laps. Märka ennast, hoolitse enda eest ja õpi abi paluma. Esmakohtumine oma vastsündinud lapsega võib kaasa tuua rõõmulaviini, oksütotsiinitulv võib tekitada ülevoolavaid tundeid. Samuti võid vaadata oma last mitte midagi erilist tundmata. Võid tabada end mõttelt, kus on see suur armastus?! Erinevad, kiiresti vahetuvad tunded on sel perioodil loomulikud.

Sinu keha pärast sünnitust

Võid olla üllatunud, et pärast lapse sündi on sul endiselt raseda kõht ja rasedusaegsed riided kuluvad haiglast koju minnes marjaks ära. Kui laps ja platsenta sünni käigus väljuvad, jääb emakas „tühjaks“ ning hakkab kokku tõmbudes puhastuma. Umbes 6. nädalal pärast sünnitust peaksid günekoloogi juurde läbivaatuse aja broneerima. Erilist tähelepanu ja hoolt nõuab ka episiotoomia (lahklihalõige) või keisrilõike korral tekkinud haav. Pese seda kergelt seebi ja veega ning kuivata hoolikalt. Pea meeles, et neid haavu on hea paranemise kiirendamiseks aeg-ajalt õhutada.

Imetamine sünnitusjärgsel perioodil

Rinnaga toitmine on emotsionaalne teema. Mõned naised ei kavatse imetada, kuid otsustavad pärast sünnitust seda siiski rõõmuga teha, samas teised jällegi ei saa loomulikult imetada, olgugi et nad seda väga sooviksid. On ka emasid, kes on otsustanud oma last rinnaga toita ja kelle imetamise teekond on üpris konarlik. Olenemata sellest, millise tee valid, pea meeles, et see on sinu otsus ja sa oled oma lapsele igal juhul parim ema. Loodus on ette näinud, et umbes 3.–6. päeval pärast sünnitus tekib rindadesse kiire piima juurdevool. Olenevalt sünnituse viisist (loomulik sünnitus või keisrilõige) tekib nende päevade jooksul rohkem piima, kui vastsündinu vajab. Siis on üks lahendustest imetada last vastavalt tema soovile või ema vajadusele. Enne imetamist on soovitatav asetada rinnale mõneks minutiks soe kompress või käia duši all. Esimestel sünnitusjärgsetel nädalatel võivad rinnanibud olla ärritunud või valusad. Siis aitab näiteks lanoliini sisaldav spetsiaalne salv ja rindade õhuvannid. Kasutada võib ka spetsiaalseid rinnapadjakesi, mis asetatakse imetamise vahepeal rinnahoidja sisse. Need tagavad parema õhuringluse, tänu millele paranevad rinnanibud kiiremini.

Abi sünnitusjärgsel perioodil

Kui kahtled või ei oska mõnd olukorda ise lahendada, küsi julgelt abi haigla personalilt. Imetamist alustades on oluline pidada nõu õige tehnika osasja kontrollida, et lapsel poleks lühenenud keelekida. Kui ühe inimese vastus ei ole ammendav, küsi arvamust ka teiselt. Vahel juhtub, et keegi vastab küsimusele, kuid me ei saa ikkagi päris täpselt aru. Siis tasub paluda vastuse kordamist või lisaselgitust. Mainime ilmselgeid asjaolusid, kuid on täiesti loomulik, et pärast sünnitust tekivad teatud keskendumisraskused. Seega küsi julgelt ja ära pelga abi paluda.

Sünnitusjärgne kurvameelsus ja depressioon

Umbes samal ajal piima juurdevoolu suurenemisega võid tunda nututuju, nukrust või isegi viha. Need on sünnitusjärgse kurvameelsuse tunnused. Mõnel naisel möödub see pea märkamatult, mõni nutab paar peatäit, kuid vahel kestab see päevi. Anna oma lähedastele teada, et elad läbi midagi sellesarnast. Kui halb tuju kestab kauem kui kaks nädalat, otsi abi. Kestev kurvameelsus ja muud raskepärased tunded võivad viidata sünnitusjärgsele depressioonile. On inimesi, kelle puhul on seda raske märgata, mis on väga laastav, sest nii võib vaadata mööda meeleheitest, mida vastne ema enda sees tunneb. Mõnikord aitab teraapia (saad selles osaleda koos lapsega) ja mõnikord on vaja täiendavaid ravimeid. Ravimeid saab valida ja nende võtmist kohandada nii, et samal ajal saab jätkata ka lapse rinnaga toitmist.